Tihti kuuleme küsimust, et kas need tooted, mida soovitame on ikka ka looduslikud! 
“Mis te selle all mõtlete? Porgandi ja avokaadopüree maski võite ju ise kodus teha ja külmasid teepakke ja kurgiviilusid silmadele panna ja kindlasti mõjuvad need hästi, kuid salongis kasutame teaduslikke nahahooldustooteid.” on meie vastus tavaliselt.
“Teaduslik? Oi ei, mingit keemiat ma küll oma naha peale ei taha!” ohkab klient.
Kahjuks ei teata tihti, mis selle vastuse taga tegelikult peitub. Keemia on teadus, mille abil teadlased leiavad viise, kuidas sellest apelsiinist, avokaadost, õunast ja roosilehest see parim kätte saada ja nii, et meie nahk selle ka vastu võtaks. Laborites töödeldakse roosilehti nii, et lõpuks on neist suudetud välja “pigistada” väärtuslikud tüvirakud (Skeyndor Eternal sarjas), mis meie rakke suudavad taastada ja isegi uuendada. Apelsinid ja granaatõunad on läbinud pikaajalised laboriuuringud molekulaartasandil, et väärtuslikust C vitamiinist oksüdeerumisel vähem kaotsi läheks (Skeyndor Power C+ sarjas) ja, et see paremini suudaks meie nahka imenduda ning paremaid tulemusi anda. Suuremolekulaarne hüaluroonhape kaitseb naha välispinda, et ära hoida liigne niiskuskadu. Samas kui väikesemolekulaarne hüaluroonhape on see aine, mis suudab nahka ka imenduda ja seespoolt niisutada. Sellist teadust ei kasuta kõik kosmeetikatootjad.
Koostisaineid peab tundma, mitte kartma ja loomulikult jälgima, et kahjulikke kemikaale ei satuks nahale. Rohkem usku väljaõppe saanud kosmeetikutesse ja nende soovitustesse ning vähem usku ilusatesse, kirevatesse pakendidesse ning juttudesse pakendi küljel. Kauni ja noorusliku naha püüdlustes puutume tahes tahtmata kokku ka kreemides ja seerumites sisalduvate keerukate keemiliste ühenditega. Teaduslike uuringute tulemusel on need keemilised ühendid tunnistatud ohutuks nahale, kuid igale jääb õigus ikka ise otsustada milliseid tooteid ja milliste koostisosadega ostab ja kasutab.
